Berni alpi karjakoer
Berni alpi karjakoer on vana algupäraga talukoer, keda Berni ümbruse ees- ja osaliselt ka kesk-alpialadel peeti kui valve-, veo- ja karja ajamise koera. 

Berni kantonis asuva Riggisbergi lähedase külakese, kus neid koeri kõige rohkem esines, ja selles tegutseva Dürrbach’i võõrastemaja järgi sai see pikakarvaline, kolmevärviline õuekoer oma esialgse nime: “Dürrbächler”. Seejärel, kui neid koeri oli aastatel 1902, 1904 ja 1907 koertenäitustel esitletud, koondusid novembris 1907 mõned Burgdorf’i koerakasvatajad eesmärgiga seda tõugu puhtalt aretada. Nad asutasid  “Schweizerischen Dürrbach-Klub’i” ja koostasid tõukirjelduse. Aastal 1910 tõid paljud ümbruskonna talupidajad Burgdorf’i koerte ülevaatusele oma Dürrbächler-koerad, kokku esitati 107 looma.

Sellest ajast alates kogus tõug, nüüd juba teistest Šveitsi karjakoertest eristamiseks ainult  “Berner Sennenhund” nime kandes, rohkelt sõpru kogu Šveitsis ja üsna pea ka selle naabermaal, Saksamaal. Tänaseks päevaks on berni karjakoer tänu oma atraktiivsele kolmevärvilisusele ja kohanemisvõimele üle maailma tuntud ja armastatud kui perekoer.

Berni alpi karjakoer on iseloomult valvas, enesekindel, heatahtlik, truu ja julge. Nad armastavad väga lapsi ja sobivad seega perekoeraks. Neid on lihtne koolitada ja Berni alpi karjakoeral on loomupäraselt arenenud valveinstinkt. Nad on őrnahingelised ja vajavad inimese seltskonda, seetőttu ei sobi nad aia nurka őuekoeraks.

Tavaoludes on kindel, tähelepanelik, valvas ja häirimatu, lähedaste isikutega suhtlemisel heasüdamlik ja kiinduv, võõraste suhtes enesekindel ja sõbralik; keskmiselt temperamentne, hea juhitavusega.

Berni alpi karjakoer on suurt kasvu, turjakőrgus 58-70 cm, kaal 36-48 kg.  Isased  64 - 70 cm,  ideaalne 66 - 68 cm. Emased  58 - 66 cm,  ideaalne 60 - 63 cm.

Karvkate on pikk, sirge vői kergelt laineline. Karv on aluskarvaga, ilmastikukindel ja vetthülgav.

Värvus: Sügavmust põhivärv selgete pruunikaspunaste piirdemärgistega põskedel, silmade kohal, kõigil neljal jalal ja rinnal; valged värvimärgised on järgmised:  puhasvalge sümmeetriline peajoonis : lauk, mis suundub nina suunas ja laieneb kummalegi koonuküljele valgeks koonujooniseks. Lauk ei tohi ulatuda kuni silmapealsete märgisteni ja koonujoonis võib ulatuda kõige rohkem suunurkadeni. Karv on aluskarvaga, ilmastikukindel ja vetthülgav. Valge, suhteliselt lai, terviklik kaela- ja rinnajoonis. Soovitav : valged käpad, valge sabatipp. Lubatav : väike valge kuklalaik, väike valge laik pärakupiirkonnas.